Pediküür podo-ketastega on aparaatpediküür, mille puhul kõvastunud jalanahka lihvitakse freesiga metallketta abil, millele kleebitakse vahetatavad ühekordsed abrasiivid. See meetod on täpne, võimaldab töötada kuival nahal ja on hügieeniline, sest iga kliendi jaoks kasutatakse uut abrasiivi.
Mis on aparaatpediküür ja kuidas see erineb klassikalisest
Klassikalise pediküüri ajal leotatakse jalgu vannis ning kõvastunud nahk eemaldatakse höövlite, hõõrdurite ja viilidega. Aparaatpediküüri peamine töövahend on frees erinevate otsikutega: ühed on mõeldud küünte ja küünenaha jaoks, teised jalanaha jaoks.
Aparaatpediküüri eelised on täpsus, väiksem lõikevigastuste risk ja võimalus kasutada iga kliendi jaoks uut abrasiivi. Puudused: vaja on oskusi, sobivat freesi ja tolmuimejat, sest naha lihvimisel tekib palju peent tolmu.
Podo-kettad: mis need on ja kuidas vahetatavad abrasiivid töötavad
Podo-ketas koosneb kahest osast:
- Hoidjast – metallketas varrega, mis pannakse freesi käepidemesse. See on korduvkasutatav.
- Abrasiivist – ümmargusest isekleepuvast lihvlehest, mis kleebitakse hoidjale ja visatakse pärast protseduuri ära.
Näiteks Ø20 mm ühekordsete ketaste hoidjat kasutatakse sama läbimõõduga ühekordsete pediküüriketastega. Kettaid on erineva läbimõõduga: suuremaga on mugavam töödelda laiu alasid, näiteks kontsi, väiksemaga varbaid ja raskemini ligipääsetavaid kohti.
Kleepige abrasiiv puhtale ja kuivale hoidjale, vajutades selle ühtlaselt peale, et servad ei tõuseks – lahti tulnud serv võib nahka kriimustada. Eemaldage see kohe pärast protseduuri, enne kui liim metalli külge kuivab, ja kontrollige enne uue kleepimist, et hoidja pind on sile, ilma mõlkideta.
Lisaks pediküüriketastele kasutatakse ka lihvimiskorgikesi, mis pannakse kummist hoidjale. Nendega on mugav töötada küünevoltide juures, varvaste vahel ja varbaotstel, kuhu lame ketas ei ulatu.
Millist teralisust valida kontsadele, varvastele ja känkudele
Mida väiksem on teralisuse (grit) number, seda jämedam on abrasiiv. Töötatakse jämedamalt peenemale:
| Piirkond | Teralisus | Otstarve |
|---|---|---|
| Kontsad, paksud känkud | 80–100 | Kõvastunud naha peamine eemaldamine |
| Tald, jala küljed, varbad | 120–150 | Vaheetapi lihvimine |
| Viimistlusetapp | 180 ja peenem | Naha pinna silumine |
Õhukese, tundliku naha jaoks jämedat abrasiivi ei ole vaja – piisab 150–180-st. Jäme abrasiiv eemaldab kiiresti, kuid jätab kareda pinna, seetõttu ei tohi viimistluslihvimist peenema kettaga vahele jätta: just see määrab, kas jalg on pärast protseduuri sile ja meeldiv katsuda, ilma karedate kohtadeta.
Pediküür podo-ketastega samm-sammult
- Vaadake jalad üle. Kui näete haavu, põletikku, sissekasvanud küünt, tüükaid või paksenenud, värvi muutnud küüsi, ärge protseduuri tehke ning soovitage pöörduda podoloogi või arsti poole.
- Puhastage nahk naha antiseptikuga.
- Korrastage küüned. Lühendage need näpitsatega, andke servale kuju ning freesiga korrastage küünenahk ja külgmised voldid.
- Vajadusel pehmendage nahka. Paksude känkude jaoks kasutatakse naha pehmendamise vahendeid – järgige tootja märgitud aega ja eemaldage jäägid.
- Lihvige jämedama kettaga. Hoidke ketast nahaga tasapinnaliselt, liigutage seda pidevalt ja ärge suruge.
- Viimistlege peenema kettaga. Kontrollige nahka sõrmedega: see peab olema sile, ilma kriimudeta ja mitte lihvitud roosa, tundliku nahani.
- Eemaldage tolm ja määrige jalad kreemiga.
Freesi pöörded ja pediküüri otsikud
Podo-ketaste jaoks ei ole vaja suuri pöördeid: need kuumutavad nahka ja kulutavad abrasiivi kiiremini. Järgige hoidja ja ketta tootja soovitatud pöördeid, mis on toote kirjelduses märgitud, ning alustage alumisest piirist.
Märgid, et töötate liiga kiiresti või surute liiga tugevalt: klient tunneb soojust või põletust, nahk punetab, abrasiiv ummistub kiiresti. Siis vähendage pöördeid, tõmmake ketas eemale ja töötage lühemate liigutustega, vahetades pidevalt kohta.
Pediküüriks tasub valida frees piisava pöördemomendiga, et ketas ei aeglustuks kõvale nahale puutudes, ja reversiga. Kuidas käepidet hoida, millise nurga all töötada ja kuidas ülekuumenemist vältida, kirjeldasime artiklis kuidas freesi küünte jaoks kasutada. Jalanaha lihvimisel tekib palju tolmu, seega on vaja ka sobivat õhueemaldust – vt tolmuimeja valimise juhendit.
Hügieen: ühekordsed abrasiivid ja ketaste desinfitseerimine
Hügieeninorm HN 117 sätestab, et instrumendid, mida ei ole võimalik nõuetekohaselt desinfitseerida ega steriliseerida, peavad olema ühekordsed, ning keelab ühekordsete instrumentide korduskasutuse. Isekleepuvat abrasiivi ei ole võimalik nõuetekohaselt puhastada ega desinfitseerida, seetõttu vahetatakse see pärast iga klienti.
Metallhoidja puhastatakse pärast abrasiivi eemaldamist liimijääkidest, pestakse ja desinfitseeritakse ning steriliseeritakse tootja juhiste kohaselt. Pediküür, mille käigus lõigatakse küünenahka, on HN 117 järgi A-kategooria teenus, mistõttu on vaja steriilseid instrumente. A-kategooria teenuste osutamisel kohustab norm ka kandma ühekordseid kindaid ja vahetama neid pärast iga klienti ning kasutama iga kliendi jaoks puhtaid või ühekordseid aluslinasid. Kuidas instrumente järjekindlalt töödelda, kirjeldasime maniküüri instrumentide steriliseerimise juhendis. Vannid, kausikesed ja muud abivahendid – jaotises pediküüri abivahendid.
Millal muutub pediküür podoloogi tööks
Pediküürimeister hoolitseb tervete jalgade eest. Järgmiste tunnuste märkamisel on parem protseduuri mitte teha ja soovitada kliendil pöörduda podoloogi või arsti poole:
- sissekasvanud küüs, punetus, mädanemine või valu küüne ümber;
- paksenenud, värvi muutnud või murenevad küüned;
- tüükad, sügavad veritsevad praod, haavad;
- diabeet või vereringehäired – selliste jalgade puhul on vaja erilist ettevaatust, sest isegi väike vigastus võib halvasti paraneda.
Meister ei diagnoosi ega ravi – tema ülesanne on õigel ajal märgata ja spetsialisti juurde suunata.
Aparaatpediküür kodus: kas tasub
Kodus saab teha lihtsa aparaatpediküüri, kui teil on reguleeritavate pööretega frees ja peenemad kettad. Töötage kuivadel, puhastel jalgadel, hästi valgustatud kohas ning tolmuimejaga või vähemalt avatud akna juures ning pärast protseduuri pühkige pinnad puhtaks. Alustage teralisusest 150–180, töötage lühidalt, ärge suruge ja ärge lihvige valuni. Kui põete diabeeti, teil on vereringehäireid või muid jalaprobleeme, ärge ise freesiga töötage – pöörduge spetsialisti poole. Teine viis kõvastunud naha pehmendamiseks on happepediküür.
Korduma kippuvad küsimused
Mis on podo-kettad?
Need on freesi metallhoidjad, millele kleebitakse vahetatavad ühekordsed abrasiivid. Nendega lihvitakse kõvastunud jalanahka ning abrasiiv asendatakse pärast iga klienti uuega.
Kuidas aparaatpediküür klassikalisest erineb?
Klassikalise pediküüri ajal jalgu leotatakse ja nahk eemaldatakse käsitööriistadega. Aparaatpediküüri peamine töövahend on frees otsikute ja ketastega, enamasti töötatakse kuival nahal.
Kas kodus võib freesiga pediküüri teha?
Võib, kui töötate ettevaatlikult: peene abrasiiviga, madalatel pööretel ja lühidalt. Diabeedi, vereringehäirete või jalaprobleemide korral on parem pöörduda spetsialisti poole.
Millise teralisusega kettad sobivad kontsadele?
Tugevalt kõvastunud kontsanaha jaoks jämedamad, umbes 80–100 grit, ja viimistluslihvimiseks 150–180 grit. Õhukese naha jaoks piisab peenematest.